Peale kaheksat kuud said lõpuks kõik mu kokandusalased küsimused vastuse - ja kui päris aus olla, siis oli neid ka vaid üks, mis imetaim on see coentro, mida portugallased hirmsate hunnikute viisi kuhjavad nii riisi kui supi sisse. (Ja mida ma oma esimestel kuudel absoluutselt ei kannatanud.) Nüüdseks olen ma aga nii ära harjunud, et eile endale järjekordselt mingit risotto tudengivarianti tehes (tähendab, et ilma valge veinita, mis, kui päris aus olla, Portugalis on odavam, kui vesi) mõtlesin, et oh, läheks jookseks alla poodi ja tooks endale seda Portugali imetaime. Imetaim oli poes olemas. Ja kui ma siis selle pakiga ilusti üles tagasi jõudsin, lugesin pakilt: koriander. Koriander?! Ja vist olin isegi pettunud, et ei olegi ainult-Portugalis-kasvav-salataim.
Siinkohal peaks vist kirjeldama ka Karini eelmise aasta shokki, kui ta teada sai, et kohalike jumaldatud bacalhau ei ole mitte midagi muud kui tursk. TURSK? See sama prahikala, mida Eestis kassile ostetakse? Nojah. Nii palju siis udupeenest Portugali köögist. Koriander pole vist Eestis ka väga hinnas?
Muide, et teid kõiki kadedaks ajada - meile lubatakse järgmiseks nädalaks 28t kraadi. Ja selleks, et teid veidi kahjurõõmsaks teha - ei, ma ei lähe randa. Ma olen iga päev tööl. Mis muidugi ei tähenda, et ma juba natuke pruunim ei oleks, kui teie kõik seal. (:
Ahjaa, isa ostis mulle juba tagasisõidupileti ära.