kolmapäev, aprill 25, 2007

Aga meil on täna vaba päev! Istume kõik kodus ning tähistame Revolução dos Cravos' aastapäeva. Ja nii kümme minutit tagasi polnud mul nelgipäeva tähendusest aimugi, aga nüüd ma võin tsiteerida, et: tegemist oli peaaegu veretu revolutsiooniga mis sai alguse 25. aprillil 1974 Lissabonis ja mille käigus muudeti autoritaarne diktatuur (Estado Novo (Uus Riik), mis oli loodud Antonio de Oliveira Salazar'i poolt) liberaalseks demokraatiaks. Kuigi riigiarmee tappis enne allaandmist 4 inimest, oli revolutsioon ebatavaline, kuna revolutsionäärid ei kasutanud oma tahtmise saavutamiseks vägivalda. Rahvas suutis punaseid nelke käes hoides veenda sõdureid vastupanust loobuma. Sõdurid vahetasid abivalmilt kuulid lillede vastu. Sellega lõppes ka pikim autoritaarne rezhiim Lääne-Euroopas.
(*Salazariks nimetavad kohalikud ka spaatlit, millega kaussidest kõik taigna ilusasti kätte saab. Nii nagu Nidia selgitas: "Salazar tegi ka täpselt niimoodi. Käis igalt poolt üle ja ei jätnud endast mitte midagi järgi.")
Aga ausalt ka, kogu see elagu-elagu-elagu teema siin meenutab kuidagipalju NSV Liitu. Aga samas, mida mina ka sellest tean? Peale Kosmose moosi, kukekommide ja väikeste roheliste talongide, mida ema oma sahtlis luku taga hoidis (ja millega mul mängimine keelatud oli) ei mäleta ma suurt midagi.
Igatahes toimuvad üle Portugali täna igasugused rahvapeod, aga mind see kõik eriti ei tõmba. Käisin eile õhtul Guto Pires'e kontserdil ja sellega on minu panus antud. Kontsert ise oli muidu ülimalt vinge, kuigi kui artist lavale astudes Viva Abril! Viva Portugal! hüüdis (ja rahvas talle Viva! vastas), siis ma mõtlesin küll, et appi, kuhu ma sattusin. Aga ei. Need Guinea-Bissau'lased oskasid rokkida küll (: Juba esimeste taktide ajal sositasin ma Marenile, et ega see nüüd küll mingi istumismuusika ei ole. (Terve saalitäis rahvast oli ebamugavatele puutoolidele istuma paigutatud.) Ning umbes poole kontserdi ajal tõusimegi koos poiste, Dulce ja Mariaga püsti ning hakkasime tantsima. Laval puusa hööritava vormika shokolaadipreili vastu me muidugi ei saanud. Ta oli lihtsalt liialt cool.
Aga täna on külm. Ütleme, et kakskümmend. Ja vihmane on ka... niiet esialge randaminek asendus rahuliku kodusvegeteerimisega.

2 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

"Sõdurid vahetasid abivalmilt kuulid lillede vastu."

7:11 PM  
Blogger Kadri said...

Ma ei luba, et ma ei iroonitsenud natuke. Aga umbes nii oli!

10:31 PM  

Postita kommentaar

<< Home