Ah mis minust siin, täna olen terve päeva ainult Eesti-uudiseid netist vaadanud. Ausalt ka, nutt tuli peale kõiki neid videoid vaadates. Au ja kiitus mu naabrile, kes oma nädalalõpu-puhkuselt tagasi tuli ja oma wifimasina sisse lülitas. Ema on küll mu infoguru, aga pilti ta veel edastada ei oska, kahjuks.
Reedel tulid Thomase vanemad ja õde siia. Jäid ainult üheks ööks, jumal tänatud. Ja koristasid köögi ka ära, plusspunkt neile. Aga üldiselt on siin ikkagi liiga palju inimesi kogu aeg. Külmkapp on täiesti tühi, isegi oma Bailey'se viis Thomas sealt minema (me just Mareniga mõtlesime, et teeks talle meie Batida ärajoomise eest tagasi). Niiet kõik tulevased külalised - palun võtke oma leivakott ühes, muidu sööte nädal aega siin riisi. (Aamen selle peale)
Mõtlesime Mareniga eile õhtul, et üks väike night out ei teeks paha. Kohalik Karaokeklubi, jah, miks ka mitte. Kohale jõudes saime aru, et me olime seal 30 aastat liiga vara. Joogid olid küll odavad aga sellest hoolimata mõtlesime, et läheme parem ArrabidaKlub'i. Kohale jõudes tegime tiiru saali peal (Paulot õnneks kuskil ei paistnud) ning läksime koju tagasi. "Ma hakkan vist vanaks jääma," kurtsin Marenile. "Eiei, me ei räägi sellest kellelegi," leidis ta. "Jah, ütleme parem, et me käisime eile õhtul lausa kahes klubis!" On ju nii, et tegelikult sõltub kõik sellest, kuidas sa asju serveerid. Teel koju üritasin veel jäätist osta. Minu soovi kella ühe ajal jäätist süüa ei mõistetud. Ma ikka kuidagi ei sulandu kohalikku kultuuri (:
"Good night partygirl," naeris Maren tuld kustutades. "Sama sulle!"