Täna käisin Meriti juures mune värvimas. Esialgu Vasco Da Gamas kokku saades tundus asi päris lootusetu, sest Meritil mune polnud ning kõik poed olid pühade tõttu kinni. Aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab – ja kui me olime pool linna läbi jalutanud, tuli välja, et Meriti kodupood on pühade puhul lahti. Kuna me aga unustasime munadele alguses sibulakoored ümber siduda, viskasime need hiljem potti järele. Et äkki värvub nii ka. Värvusid vist jah – munad olid kõik nunnud ja pruunid, aga ma ei suutnud meenutada – äkki olid nad seda juba enne vette panemist? Mingihetk astusid kaks Erasmuse tšikki läbi – vaid selleks, et meile lõunat teha. Päris tore elukorraldus! Ja toit oli ka hea – kartulipuder spinatikastmega. Ma tean, minu maailmas ei kõlanud spinat ka just erilise delikatessina, aga kui sinna juurde segada piima, jahu, veidi võid ja muna, küüslauku ja pipart... siis on jumala hea. Kuigi Hanna ütleks ikka, et näeb välja nagu tulnuka okse.