Trummip6rin! Pool minu projektist ongi läbi. Ma ei ole kunagi varem märganud, et aeg nii kiiresti läheb. Mitte, et ma iga viimast, kui hetke metsikult nautinud oleks. Ei. Aga ilusat ja head on kindlasti palju rohkem olnud. Ja ma olen ära harjunud asjadega, mis pool aastat tagasi veel üpris kummalised tundusid.
Ma olen harjunud sellega, et talviti lähevad seinad hallitama, et tänavad on pidevalt koeri ja koerasitta täis, et tööle minnes näen ma enda ümber vaid miilide kaupa viinamarjap6lde ning m6nda vanamutikest oma eesli seljas ringi traavimas. Sellega, et endale tuleb ise süüa teha ja kasutada selleks gaasipliiti, ja et gaas k6ige ebasobivamal momendil otsa saab, näiteks siis, kui olen oma pea just sisse shampoonitanud. Ma olen harjunud sellega, et toas on alati külm ja et magada tuleb villaste sokkidega, et k6ik räägivad kogu aeg jalgpallist, et täiesti loomulik on kasutada pidevalt aknakatteid ja 6huniiskuseimurit. Sellega, et jogurt ongi valge ja tükkideta, et banaanid ongi saadaval vaid beebisuuruses, et herneid külvatakse novembris (ja veebruaris on juba kaunad küljes) ja et k6ik joovad kogu aeg veini. Ma olen harjunud sellega, et kolm käiku on normaalne (aga mina piirdun siiski ühega), et igal endast vähegi lugupidavamal perel on r6dutäis kanaarilinde (kehtib ka Hispaanias!) ja et lasteaias on alati mingi puhang, olgu selleks siis kas tuuler6uged v6i täid ja et saapad ongi m6eldud toas käimiseks. Ja ma olen harjunud nende naljakate inimeste, nende naljakate kommete, tervituste ja keelega. Olgu, perfektsuse m6ttes olen ma veel miljoni valgusaasta taga, aga ma saan hakkama! Tekitan kohalikele hullu peavalu ja naerukrambid oma täiesti grammatikavaba keelega, aga inglise keelt kasutan küll viimasel v6imalusel. Pikemaid vestlusi ma veel ses keeles ei pea, aga tööl, poes, kohvikus ja juuksuris saan hakkama küll. Isegi postkontoris viimasel ajal, kuigi algusaegadel olin ma seal vist lemmikklient, kasutades pidevalt valesid s6nu. Telefoni laadimine oli suurim rist ja viletsus, sest ma ei suutnud kuidagi meelde jätta sobivaid s6nu, öeldes pigem, et "tere, ma tahan ummikut oma telefoni!".
Selle poole aasta jooksul olen ma söönud rohkem apelsine, kala, riisi ja suppi, kui eelnenud aastatel kokku. Joonistanud lausa hullumoodipalju, kalendreid ja seintele nukke. Ma olen pühkinud rohkem tagumikke, kui kunagi varem (minu k6ige esimene kogemus oli vist midagi sellist, et keegi teatas r66msalt, et kakas. "Jajah, väga tore!" Aga kui see r66mus teade aina kestis ja kestis, siis hakkasin ma m6istma, et ÄKKI peaks ma midagi tegema) ja lahendanud rohkem sudokusid. Ma olen vaadanud r6vedalt palju metsikult igavaid lastesaateid nagu Ruca, Noddy ja Batatoon ja nüüdseks tunnen ma kohalikud seebistaarid kah H&M'is shopates ära. Minust on saanud praktiliselt taimetoitlane, sest liha on siin kas hullult rasvane v6i paneeritud. Ma olen saanud hulgaliselt komplimente ja tasuta jooke, söönud palju rohkem eesti shokolaadi, vaadanud palju rohkem filme ja hakanud uskuma tasuta 6htusöökidesse v66raste inimeste poolt. Ma olen suutnud panna endale naeratama k6ik kohalikud mornid bussijuhid ning harjunud sellega, et täiesti normaalne on buss seisma jätta selleks, et teeäärel märgatud vana tuttavaga juttu puhuda v6i endale külapoest paar savipotti osta.