Meil, nagu mainitud, oli täna karneval. Minu päris esimene ja esimesed vasikad lähevad teadupärast ikka aia taha, isegi, kui teistele oli see juba teabmitmekümnes. Kella üheksast algasid kibekiired ettevalmistused. Ühest sai pirn, teisest apelsin, kolmandast sidrun ja nii edasi.. isegi näod maalisime neile kõigile pähe. Tomas'i näo tegin lihtsalt roheliseks, salatit tundus kuidagi keeruline muudmoodi kujutada. Edasi tegime ringi ümber kohaliku kiriku ja suundusime poe ette, kust pidulik defilee algama pidi. Meie olime rongkäigus kõige esimesed, mis on ka loogiline, sest meil oli kõige ilusam plakat. Muusika saatel jõudsime paberlund pildudes paar tänavat edasi jalutada, kui algas äike. Alguses sadas natuke. Siis sadas juba natuke rohkem. Kui me kõik lõpuks ühte tühja laohoonesse jõudsime, sadas otseses mõttes koeri ja kasse ning vihm tegi plekkkatusel põrgulärmi. Paar esimest minutit valitses kõikjal haudvaikus, isegi lapsed ei kilganud. Kõik istusid vaikselt ja olid üsna tõsiste nägudega. Katus pidas õnneks enamiku vett kinni ja kuigi meil kõigil külm oli, olime me vaid pisut märjad. Ja umbes veerand tundi hiljem serveeriti meile lasteaias juba sooja suppi. Nii palju siis kõikidest ettevalmistustest ja metsikust elevusest, mis enne karnevali valitseb. Tunnile riietumisele järgneb veerandtunnine patseerimine tänavail ja külmetamine laohoones. Kõige selle jaoks on igal aastal vaja lastele uued kostüümid teha! Põnnid ise ei tundunudki eriti pettunud olevat, ju nad on siis harjunud selle kõigega. Aga mis pidu see ilma koogita küll on? Kooliealised said lõuna juurde peomeeleolu tekitamiseks veidi Coca-Colat. Minu omad ei saanud seda ega teist, aeti kõik hoopis peale sööki magama nagu kord ja kohus.
Tagasi koju sain Ana'ga. Minu kartused, et ta sõidu ajal rääkida tahab, osutusid põhjendatuiks. Tahtis jah. Ja minu portugali keel... suva see grammatika, sellest ma ei räägi! Ja kui mitte arvestada fakti, et Ana pidi tõenäoliselt hullult kontsentreeruma, et minu keelest aru saada... siis olen ma täiesti amazing ja fabulous. Pool tundi täiesti normaalset vestlust arendada. Wow! Kusjuures, viimasel ajal olen ma hakanud lauseisse panema sõnu, mida ma ei tea teadvat ning kui siis hiljem sõnaraamatust järgi vaatan, tuleb välja, et oligi õige sõna.