Eilse sõbrapäeva puhul tegid kohalikud bussijuhid streigi. Seega istusin mina selle päeva puhul kodus ja vaatasin ära terve CSI Miami 2 hooaja. Oli päris tore ja sõbralik.

Kui ma täna tööle jõudsin, istutasid kõik salatit. Mind pandi ka kohe kõplama, suure hooga kõplasin ära ka mõned vajalikud taimed, mis nägid välja nagu umbrohi. Aga vähemalt nüüd ma tean, mis umbrohtu nad oma riisi sisse panevad. Ja supi sisse kah. Edasine päev kulges karnevalivaimustuses. Nii õhtu paiku küsiti siis minult ka, et kes ma olen. Kui ma ütlesin, et ma ei tea, siis toimus üks suurematsorti sagimine ja väiksematsorti ohkimine teemal "issandkusmenüüdsullemidagileiamesaoledniiiiiipikkjuu!" Nüüdseks võin ma ametlikult teatada, et ma olen maasikas. Kahjuks ilma rohelise pealseta. Selle asemel oli mul võimalik valida helelilla (väga ülirõve), kollase ja sinise vahel. Võtsin sinise. Nüüd olen nagu ufomaasikas. Mu kilest punane ürp aitab ebamaisele olekule kahtlemata palju kaasa. Vähemalt olen ma nüüd peale selle, et ma olen endiselt kõige pikem, ka kõige originaalsem, sest meid, maasikaid, on palju. Teisi on kah. Sidruneid ja õunu, viinamarju ja pirne. Paar kala. Aga Tomas on lehtsalat. Kahtlased soovid sellel nelja-aastasel.