Meil on praegu mingid Angoola tüübid külas. Okei, mitte otseselt meil, aga Dulce'l, kellel on nendega mingi projekt käsil. Midagi raamatutega ja mingid prantslased on ka asjasse segatud... ühesõnaga, mul pole aimugi. Küll olen ma aga kursis sellega, et homme toimub pidulik õhtusöök ja kui kuskil tasuta süüa pakutakse, olen ma alati kohal. Maren ka. Blondid nagu me oleme, mõtlesime, et läheme lihtsalt kohale, sööme, keerutame trummipõrina saatel veidi jalga ja läheme ära koju. Tühjagi. Sissepääsumaksuks sobib hästi üks väike presentatsioon oma riigist ning kodumaa kokakunsti suurim shedööver. Nüüdseks olemegi Mareniga mitu õhtut plakateid vorpinud. Kasu oli sellest muidugi ka - nüüdseks on maakondade nimed jälle selged ja ka riigi tähtsusega faktid üle korratud. Ma muidugi kahtlen väga, kas üldises peomöllus kedagi mingi pisike jäine Ida-Euroopa riik huvitab... või üks suur Kesk-Euroopa oma. Sest ühest on kuuldud juba issand-kui-palju ja teine... mis, selline riik on olemas üldse? Süüa ma igatahes teha ei kavatse, sest kui ma meie oma jumaliku kohupiima mingi Lidl'i saastaga asendaks, siis mõtleks kõik, et me söömegi Eestis nii rõvedaid asju. (Jah, Karin, seda sinukiidetud eestikeelsete kirjadega kohupiima pole ma Lidl'ist senini avastanud!) Ma ei tea, mis Maren teha plaanib, aga temal pole ühtegi nii head vabandust varnast võtta. Ja ma võin kihla vedada, et minu plakatil on rohkem wow-nimi, kui tema omal. Estónia - terra natal da Kazaa, Skype e Hotmail.

Juhtusin paar päeva tagasi kogemata aknast välja vaatama. Kõik oli punane. Oh õudust! Jõulud on tagasi! Umbes nii nagu Groundhawk Day's, et ärkad üles ja iga päev on jõulud. Siis meenus mulle, et sõbrapäev on tulekul. Ja see ka, et suurima heameelega kustutaks ma 14. veebruari kalendrist ära. Veebruar on nagunii lühike. Igatahes on kõik poed täis mõmmisid ja jänkukesi ja väikseid südamekujulisi padjakesi kirjadega "jumaldan sind", "sina ja mina" või midagi muud võrdväärselt imalat. Igatahes, hei teie, kes te olete harjunud minult kaarte saama... lootke edasi! Veebruaris ei saa te mitte kui midagi! Mitte üht kaardipojukestki! Ja seda vähemalt nii kaua kuni ma täie mõistuse juures olen, aamen!

Muide. Talv tuli tagasi. Vihma sajab ja hirmuskülm on kah. Kolm kampsunit on mul seljas sel lihtsal põhjusel, et rohkem ei mahu.