Eile tähistasime uut aastat. Nojah, seda ortodoksi oma muidugi. Idee autoriks oli Korana, preili Serbia, kes l6puks motivatsiooni puudusel kohale ei ilmunudki. Natuke kahju küll, aga selle eest nägime uuesti paljusid teisi after-arrival treeningul osalejaid. Saksamaa Peterit ja Steffit, Poola Dorota't, Itaalia Lorenzot, Prantsuse Melanie'd ja Madeleine, Luksembourgi Philippe, Hispaania Xiskat. Enamus neist j6udsid kohale juba reede 6htul ja peale ühist 6htusööki läksime kitarri ja Moscateliga varustatult lossi. Peaaegu nagu üks korralik l6kke6htu, ainult et l6kke aset täitsid Setubali linnatuled.
Järgmisel päeval s6ime kolmest hommikust, kümme minutit hiljem l6unat ja suundusime randa. Thomas oli selleks puhuks isegi keskusest bussi muretsenud. Kümnele inimesele oli sellest siiski vähe ja Melanie pidi oma auto v6tma. Rannast tagasi j6udes avastasime, et Melanie autosse on sisse murtud ja Nuno kott koos k6ige-k6ige-k6igega (dokumendid, pangakaardid, koduv6tmed... erilise 6nnena olid m6ned dokumendid ka koduse aadressiga varustatud!) oli läinud. Kogu olukorras jäi k6ige rahulikumaks Nuno ise. "Mis seal ikka. Teen uued kaardid. Ma täna just käisin ühes sellises kohas!" Nii kaua kuni Melanie ja Nuno politseis käisid, jalutas ülejäänud seltskond Setubalis. Ilma Marenita oleks meil 6nnestunud jälle ära eksida. "No ausalt ka, Kadri, minu orienteerumisv6ime on vilets... aga sinu omast ei maksa ÜLDSE rääkida!" Nojah, aga mul on päris imetlusväärne omadus alati 6igesse kohta välja j6uda, kuigi mul oma asukohast aimugi pole.
6htune pidu toimus Nuno pool. Nii igaks juhuks, et keegi kuskilt sisse ronima ei hakkaks. Mees ise kuulutas päris uhkelt, et see on esimene kord, kui tema maja on üldsusele avatud. T6i isegi oma parimad portveinid välja. Aga sai ka paar halli juuksekarva juurde, kui 12 poriste tossudega inimest tema säravpuhtasse majakesse sisse jalutasid. Esialgu jooksis pidevalt lappide-harjade-kühvlitega ringi, kuid peale m6nda klaasikest sangriat rahunes maha ja ei kergitanud kulmugi ka siis, kui Peter, kes oli juhtumisi sita sisse astunud, enne 6nnetuse märkamist terves majas ringi tuuritas.
Kohtusime ka Nuno kilpkonna Alice'ga, kes elab p6hiliselt vetsus ja kellel on algava kevade puhul dieet käsil. Lasime siis bideesse vett ja panime Alice sinna koos 6unte, hakkliha ja krevettidega ujuma. Äkki tuleb tahtmine kerge eine v6tta.
Tegelikult oli päris hea, et siin nii palju rahvast oli. Esimest korda kogu siinoldud aja jooksul on mul koduigatsus. Mul on k6rini sellest, et mul on koguaeg külm; et mu sein on täiesti hallitanud ja et me peame muudkui sama toitu sööma. Arvuti surm ei andnud mu tujule ka palju juurde. 6nneks on siin vähemalt Maren, kes halva tuju korral huvi tunneb, kuidas mind aidata saaks. "Kas tahaksid ühte kallit?"