Täna hommikul ärkasin ma üles selle peale, et linnud laulsid mu akna taga. Umbes nii nagu nad seda Eestis igal kevadel teevad. Ma tean küll, et on jaanuari algus ja portugallased ise ütlevad kah, et talve keskpaik, aga mulle tundub küll, et kevad on kohe-kohe siin. Sest vihma ei saja enam (kuigi hallitusseen mu seinal tundub iga tunniga aina suurem olevat!) ja päevasel ajal saab toas ainult ühe kampsuniga hakkama. Oma viiest tekist ja villastest sokkidest ma siiski veel loobuda ei plaani.
Ja võibolla on minu kevadeootus nii suur, et tekitab hallutsinatsioone, aga ma võiks vanduda, et lõuna ajal raamatukokku jalutades nägin ma okstel juba väikeseid pungi.