Portugallased armastavad streikida. Ja ma vist armastan seda, et nad nii väga streikida armastavad, sest minu jaoks tähendab see järjekordset vaba päeva. Nojah, minul tuli just sel hommikul mõte, et kaua ma ikka oma oranžide juustega olen, peaks juuksed tumedaks värvima. Väike hääleke peas pinises küll, et hallooo, poodi ja tagasi on 5 km ning pool sellest kulgeb mäest üles, aga kuna ma olen siiski suuremas jaos eestlane ning eestlastel ei kuku 50m läbides jalad küljest (nagu juhtub portugallaste puhul), KUNA mul midagi paremat plaanis ei olnud ning KUNA ma olen endiselt suutmatu oodata ühte päeva oma ideede realiseerimiseks, siis asusin ma teele, mõeldes, et eriti Murphyseaduslikult oleks pood kinni. Aga ei olnud. Jumal tänatud. Portugal on mu küll palju normaalsemaks ja kannatlikumaks inimeseks teinud, aga selline nali oleks isegi maailma kõige vagurama inimese tigedaks ajanud.

Mis siis veel minust rääkida.

Tagasitel lubasin ma endale muidugi, et selliseid lollusi tulevikus enam ette ei tule. Ja kui bussiga juuksevärvi ostma sõita ei saa, siis olen kole edasi.

Täna hommikul sõitsin Lissaboni. Esialgse plaanina kavatsesin kohale jõuda veidi enne keskpäeva. Buss ei tulnud. Ronisin kirudes kõikide oma kottidega mäest üles, saatsin vanaemale sõnumi, et jään 2 tundi hiljaks, lakkisin küüned ära ning ronisin bussipeatusesse tagasi. Bussi ikka ei tulnud. Ootasin pool tundi ning sõitsin Setubali. Saatsin vanaemale sõnumi, et jään veel tund aega hiljaks. Endal oli juba päris naljakas, et ma portugali kombed nii hästi omandanud olen. Lubatud kokkusaamisele 3 tundi hiljaks jääda on siiski meistriklass! Bussis sattusin istuma ühe haiseva vanamehe ette, kes terve tee mu tooli logistas ning omaette rääkis. Toppisin klapid kõrva ning üritasin viisakas olla. Haisuga harjusin ka poole tunniga ära. Edasi sõitsin paar peatust metrooga. Kõige keskel seisis musta hõlsti riietunud naine. Tema ümber valitses tühjus kuigi ülejäänud vagun oli rahvast täis. Ronisin tema külje alla, lootes, et ta oma kitli alla pommivööd polnud peitnud. Vist ei olnud, aga sekund hiljem sain ma aru, miks keegi tema ligiduses olla ei tahtnud. Minu portugalikeelsete sõimusõnade kollektsioon pole kindlasti piisavalt mahlakas, et kõikidele tema lausutud sõnadele sobiv vaste leida. Issanda loomaaed on kirju. Aga eriti kirju on ta Portugali ühistranspordis.