Rafael tuli täna väga saladusliku näoga minu juurde. „Kadri, kuule, kas sa oled kunagi Euroopas käinud?“ Sõna „Euroopa“ juures võttis tema hääl peaaegu, et pühaliku tooni. „Jah, olen küll,“ vastasin. „Ja tead, mis? Isegi sina oled praegu Euroopas!“ Rafael ei saanud enam midagi aru. „Ei ole. Mina olen Poçeirãos’s.“ Viisin ta enda joonistatud Euroopa kaardi juurde. „Näed, see siin kõik on Euroopa!“ „See ka?“ küsis ta Hispaania peale näidates. „Jaa.“ „Ja see siin,“ osutas ta Bulgaariale. „Jah.“ Siis näitas ta võidurõõmsalt Eestile: „No SEE küll enam ei ole!“