Nädalavahetusel toimus Coimbras BESTi (Board of European Students of Technology) jõuluõhtusöök ja kuna Luìs läks, siis võttis ta meidki kaasa. Kohale jõudsime pimedas - linna küll eriti ei näinud aga täiesti perfektselt ajastatult baariringi jaoks. Peale baariringi tuli õhtusöök... kuigi tunnistada tuleb, et söögile oli minimaalselt tähelepanu osutatud. Kuidagi BEST`ilik jah, et tegemist oli lauake-kata-end`aga (seda küll siiski vaid veinikategoorias!). Veini oli nii valget kui punast, mõlemad ühtviisi rõvedad, niisiis keskendusin veele ja sellele vähesele toidule, mida meile pakuti. BESTi traditsioonide hulka kuulub ka niivõrd-kuivõrd sunniviisiline joomine, kus leitakse keegi, kellele lauldakse "drink up, drink up, drink up!" Seekord alustati erinevate lbg`dega (Local Best Group) ning seega jõid järjest nii kohalikud, kui ka külalised Portost, Lissabonist ja Almadast (mis tõsi küll, kuulub ka Lissaboni alla.) Edasi jõid kõik portugallased, kõik presidendid ja muud tähtsad asjapulgad jne. Päris ausalt ka, aga ma ei suutnud järge pidada, mille pärast üks või teine jooma pidi ja ma kahtlustan, et asi polnud mitte minus kasinas keeleoskuses. Seekord. Jõin aga õnnelikult oma vett ja mõtlesin, et päris nad mind enam mäletavadki, Luìs ehk veel, aga tema ei julgeks mind jooma panna. Mingi hetk aga hakkas kostma viisijupike "Who was born in Estonia, drink up, drink up, drink up...!" Loomulikult olin ma ainuke. Luìs ainult kehitas mu kurja pilgu peale õlgu ja ütles, et teised alustasid ning pakkus mulle abivalmilt oma klaasi." "Bebelo tutti, bebelo tutti!" Õnneks olid väiksed klaasid... mitte sellised mutandid nagu meil kodus. Peale mind pidi Maren ka jooma. Peale õhtusööki tuli mitu inimest minu juurde, kallistas mind ja ütles, et tead, "Esti is soo cool!". Niiet ma olin päris popp oma eksootilise päritolu ja veel eksootilisema nimega.
Saksamaa nii eksootiline küll polnud aga nalja sai natuke rohkem. "Kuskohast Saksamaalt sa oled? Noo, ütleme, et edelast. Aa, okei, nii-nii (kõnealune joonistas enda ette kaardi ja torkas näpuga õhku) ... siin siis kuskil? Tean-tean! Mis linn? Hamburg! Aa. Jaa, lahe. Hei, tegelikult on Hamburg Saksamaa kõige põhjapoolsem linn! Hehee, tõsi jah, tegelt ma teadsin küll. Kust sa siis päriselt oled? Viinist! Oo, Viin on niiii ilus! Ee.. on küll, aga Viin on Austrias!" ja nii edasi... geograafiliselt said nad vähemalt veidi rohkem haritud. Hiljem jalutasime niisama veidi linna peal - eesmärgiks olid küll üha uued ja uued baarid ning ööklubid, aga tore oli!
Kui pidu läbi, minnakse koju. Coimbras minnakse külma 10€'sesse hostelisse, magatakse kuskil keldris ja pestakse hambaid jääkülma veega. Midagi suuremat pesta ei saa, muidu võtab külm ära. Magatakse kinnastega ja tuntakse ilget puudust villastest sokkidest, sest hommikuks on varvaste asemel jääkuubikud ja ärgatakse kell pool 12 selle peale, et kuri hosteliomanik prõmmib kõigest jõust uksele, et oma külalisi välja visata.
Hommikul jõime üheskoos kohvi ning tiirutasime Luis'i ja Mareniga veidike linna peal. Veel üks kohv jõe ääres päikest võttes ja kojusõit.
Ma arvan, et Maren tahab nüüd kogu täiega Coimbrasse kolida. Ta ei suutnud ära kurta, kui kade ta kohalike peale on (: