N2dalavahetus m88dus seekord Alentejos, Dulce maamajas. Kui Palmelast lahkusime, oli siin just tormihoiatus antud, puud lendasid ringi ja kohaliku spordihalli katus otsustas ka lahkuda. Meie aga m6tlesime, et just see on see ilm, millega oleks nii m6nus suure kamina ees istuda, teed ja veini juua ning niisama juttu r22kida.
Dulce maja ise on yle 100 aasta vana, valgete kiviseinte ja aknaklappide ja kollaste raamidega ymber akende. Suurim atraktsioon oli minu jaoks muidugi kamin mis oli ikka nii suur, et me k6ik sinna sisse mahtunud oleks. Aga ka kogu ylej22nud maja oli yliarmas oma kivip6randa ja saja-aastaste voodite ja hunniku kilpkonnadega. Esimene 6htu m88duski p6hiliselt kamina ees tomatit, mozarellat ja kastaneid syyes ja veini juues. Mina eelistasin kyll Mozarti valge shokolaadi lik88ri, mis Dulcel kapip6hjas olema juhtus.
J2rgmisel p2eval tervitas meid p2ike, niisiis saime hommikust syya maja ees trepil. Peale hommikus88ki jalutasime m88da oliivipuude vahel looklevat maanteed Dulce boyfriend`i isa juurde. L6unale, mis kombekohaselt oli kolmek2iguline.
Selleks, et 6htus88gile ruumi teha, s6itsime Monsaraz`i. Ma ei saanudki aru, kas terve linn mahtuski myyridest ymbritsetuna yhele v2iksele m2enukile aga vaade sealt oli kyll v2ga super. Tiirutasime veidi linna peal, p6ikasime sisse paari suveniiripoodi, kolasime veidi lossimyyridel ja maandusime l6puks yhes pisitillukeses kohvikus, et teed juues natuke sooja saada. Ninad olid meil selleks ajaks k6igil juba punased.
6htus88k oli j2llegi kylluslik. Raclette! Ladusime siis hunnikute viisi ananassi, kurki, tomatit, suvik6rvitsat, seeni ja kartulit yksteise otsa, katsime juustuga ja... voila! Liiga palju sai s88dud taas!
J2rgmisel p2eval s6itsime Dulce vana autoga Evorasse. Tee sinna oli muidugi paras n2rvik6di, kuna yhtegi bensiinijaama ei olnud ja bensiin oli t2iesti otsas. Kui siis l6puks yhe tankla leidsime, ilmnes uus probleem: bensiinitorul on auk sees ja bensiin ei j6ua paaki. 6nneks oli meil oma McGyver olemas. Edu v6ttis veidi paberit ja hoidis auku kinni kuni tanklaonu bensiini autosse lasi. Evora ise oli suviselt soe, niisiis ei pidanud Thomas vajalikuks midagi peale t-s2rgi selga panna. Talvel! Kui p2ike 2ra l2ks, vaatas ta igatsevalt mu jopet ja arvas, et ega mul ometi nii jopet kui pusa m6lemat vaja ole. Jalutasime linna peal niisama ringi, kohtasime pargis hunnikut paabulinde, k2isime kondisaali vaatamas ja Thomas ostis endale vurri. Sellise, millel on n88r kyljes ja siis tuleb vurr n88rist kinni hoides enda ette visata. Oo, kui 6nnelik ta oli. Lausa nii 6nnelik, et iga kord, kui me seisma j2ime, pidi ta oma uut m2nguasja proovima. Vurr ei pidanud sellisele pingele aga vastu ja p2eva l6puks sai l2bi ka lelu yyrike eluiga.
Haa, ja ma unustasin mr. Porgandi! Kui Dulce ytles, et pange selga mugavad riided, siis seda me ometigi ei oodanud, et Edu paneb jalga oma k2rtsoranzid yliliibuvad ja altlaienevad froteepyksid, mis pealegi on veel veidi liiga lyhikesed. Kyll me Mareniga naersime. Edul on p2ris kindlasti m6ne naise abistavat k2tt vaja (:
Dulce maja ise on yle 100 aasta vana, valgete kiviseinte ja aknaklappide ja kollaste raamidega ymber akende. Suurim atraktsioon oli minu jaoks muidugi kamin mis oli ikka nii suur, et me k6ik sinna sisse mahtunud oleks. Aga ka kogu ylej22nud maja oli yliarmas oma kivip6randa ja saja-aastaste voodite ja hunniku kilpkonnadega. Esimene 6htu m88duski p6hiliselt kamina ees tomatit, mozarellat ja kastaneid syyes ja veini juues. Mina eelistasin kyll Mozarti valge shokolaadi lik88ri, mis Dulcel kapip6hjas olema juhtus.
J2rgmisel p2eval tervitas meid p2ike, niisiis saime hommikust syya maja ees trepil. Peale hommikus88ki jalutasime m88da oliivipuude vahel looklevat maanteed Dulce boyfriend`i isa juurde. L6unale, mis kombekohaselt oli kolmek2iguline.
Selleks, et 6htus88gile ruumi teha, s6itsime Monsaraz`i. Ma ei saanudki aru, kas terve linn mahtuski myyridest ymbritsetuna yhele v2iksele m2enukile aga vaade sealt oli kyll v2ga super. Tiirutasime veidi linna peal, p6ikasime sisse paari suveniiripoodi, kolasime veidi lossimyyridel ja maandusime l6puks yhes pisitillukeses kohvikus, et teed juues natuke sooja saada. Ninad olid meil selleks ajaks k6igil juba punased.
6htus88k oli j2llegi kylluslik. Raclette! Ladusime siis hunnikute viisi ananassi, kurki, tomatit, suvik6rvitsat, seeni ja kartulit yksteise otsa, katsime juustuga ja... voila! Liiga palju sai s88dud taas!
J2rgmisel p2eval s6itsime Dulce vana autoga Evorasse. Tee sinna oli muidugi paras n2rvik6di, kuna yhtegi bensiinijaama ei olnud ja bensiin oli t2iesti otsas. Kui siis l6puks yhe tankla leidsime, ilmnes uus probleem: bensiinitorul on auk sees ja bensiin ei j6ua paaki. 6nneks oli meil oma McGyver olemas. Edu v6ttis veidi paberit ja hoidis auku kinni kuni tanklaonu bensiini autosse lasi. Evora ise oli suviselt soe, niisiis ei pidanud Thomas vajalikuks midagi peale t-s2rgi selga panna. Talvel! Kui p2ike 2ra l2ks, vaatas ta igatsevalt mu jopet ja arvas, et ega mul ometi nii jopet kui pusa m6lemat vaja ole. Jalutasime linna peal niisama ringi, kohtasime pargis hunnikut paabulinde, k2isime kondisaali vaatamas ja Thomas ostis endale vurri. Sellise, millel on n88r kyljes ja siis tuleb vurr n88rist kinni hoides enda ette visata. Oo, kui 6nnelik ta oli. Lausa nii 6nnelik, et iga kord, kui me seisma j2ime, pidi ta oma uut m2nguasja proovima. Vurr ei pidanud sellisele pingele aga vastu ja p2eva l6puks sai l2bi ka lelu yyrike eluiga.
Haa, ja ma unustasin mr. Porgandi! Kui Dulce ytles, et pange selga mugavad riided, siis seda me ometigi ei oodanud, et Edu paneb jalga oma k2rtsoranzid yliliibuvad ja altlaienevad froteepyksid, mis pealegi on veel veidi liiga lyhikesed. Kyll me Mareniga naersime. Edul on p2ris kindlasti m6ne naise abistavat k2tt vaja (:
posted by Kadri at 7:41 PM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home