Portugallastest majanaabrite südameid on vist k6ige kindlam m6ne äparduse kaudu v6ita.. et siis hiljem vabandades ja tänades näidata, kui hästi kasvatatud sa oled. Mareni katsetused sigaretiga riietesse aukude p6letamisel osutusid niiv6rd tulemuslikeks, et l6puks tuli ka mul millegiga lagedale tulla. Umbes nädal tagasi pesin pesu ja riputasin k6ik välja kuivama. Kindlalt l6ksudega kinni kah nagu see siinmail ikka käib. Hiljem asju kokku korjates oli üks lina puudu ning minu korterinaabriküsitlus ei kandnud ka vilja. Mitte, et ma eriti oodanud oleks, et mu mugavad kaasüürilised mu pesu korjata v6iks, aga siiski... eilseks oli kogu lugu juba peaaegu unustatud, aga kuna eile oli esmaspäev ja seega üks päev enne uut toidusaadetist, lippasin korraks allkorruse poodi, et endale midagi söödavat hankida. Kassas uuris tädi minult, et kas ma ka samas majas elan. Kui ma siis jaa ütlesin, korjas ta kuskilt sahtlist kenasti kokkunässerdatud lina välja ja küsis, et kas ma selle omanikku tean. "Ojaa! See on ju MINU oma!" (Ja siis ma loomulikult tänasin teda sügavalt.) Kassapidaja mees v6ttis veel vaevaks minu üle nalja visata, et vaene preilna pidi nüüd nädal aega ilma linata magama. Ja loo moraaliks pole üldse mitte see, et p6hjaeurooplased ei oska pesu kuivama riputada, sest pesul6ksud olid endiselt lina küljes kindlalt paigas!