T2na on siis meie maal kastanip2ev, ehk São Martinho ja selle t2histamiseks on kõik t2navanurgad suitsevate kateldega kastanimyyjaid t2is. Eile toimus lasteaias ka sellekohane pidu koos rohke s88gi ja joogiga. Nagu Eestiski kombeks, olid ka siin lapsed paar v2ikest tykki ette valmistanud... või noh, tegelikult tundus see kõik improvisatsioonina kuna yks lastest luges nurgas teksti maha ja ylej22nud siis n2itlesid sellele vastavalt. Või proovisid v2hemalt. Minust on vist julm 8elda, et tol hetkel olin ma rohkem siiski toidust huvitatud aga noh, lauad olid lookas kreemikookide all ja teadav2rk, et mulle see kollane portugalikeedukreem kohe eriti istub. Jah, ja minu õnneks topivad nad seda igale poole ka! Oo, ja see on ju niii magus, pluss, mul õnnestus ka mingit vormikoogimoodikooki proovida mis arvatavasti koosnes vaid suhkrust, vahukoorest ja kondentspiimast... nii et peale paari kooki oli mu magusaisu t2ielikult rahuldatud. Tõen2oliselt nii kuuks ajaks kohe (aga shokolaadi kohta see mingip2rast ei n2i kehtivat, ainult kollase kreemi kohta!). Aga selleks, et veidi kultuursem n2ida, peaks ma selle pyha Martini kohta ka ju midagi kirjutama? Nii palju kui ma aru sain, siis ratsutas (hobuseks oli põrandahari, millele oli pruun saba taha kleebitud) ta yhel kylmal ja tuulisel p2eval (yks laps jooksis m88da lava tumesinise pilvega edasi-tagasi ja tegi uuu-uuuu!) ringi ja leidis kuskilt mingi kylmetava tyybi. Oma suures headuses rebis ta om keebi pooleks ning andis pool 2ra. Ja siis tuli p2ike v2lja. Tema suurest headusest nagu oletada võiks.
Aga nyyd l2hen ma kohalikku Coopi shokolaadij22tist ostma!